Kuuestoista sajandit enne, kui Alaedin Keikubad muutis Alanüa oma residentsiks, oli tänapäeva linna rannik teada kogu Vahemere regioonis teise nimega — Kiilikiia Trakheia. Ja peamine, mis selles ajajärgus selle kuulsaks tegi, oli piraatlus.
Kiilikiia piraadid II–I sajandil enne Kristust kontrollivad mereteid Levantsist kuni Itaalianiini. Nende baasid asusid kiviste lahtedes tänapäeva Alanüa ja Anamuri vahel. Piraatide laivad ründasid Rooma kaubalaive, vallutasid küll rikkaid reisijaid (legendi järgi oli nende hulgas ka noor Julius Caesar).
Kastle Hilli ümbritsevad kivid olid ideaalne varjupaik — looduslikud koobased, varjatud sadamad, võimalus näha kogu merd kõrguselt. Arkeoloogid leiavad nendest koobastelt amfoore ja münte Süüriast kuni Ibeeriniani.
Piraatlusele pani lõpu Pompeius Suur 67. aastal enne Kristust. Kuulus operatsioon „Mere puhastamine" hävitas piraatide laevastikud kolme kuuga ning tuhandeid endisi piraate asustati Väike-Aasias tavaliste põllumeestena. Nii muutus Kiilikiia Trakheia Rooma impeeriumi rahulikuks provintsiks.
Selle ajaperioodi jäljed säilivad kohalikes kohanimes: nimi „Korasios" (Anamuri kreeka nimetus) tähendab „variste varjupaika" — antiikaja piraatide kollektiivne kujund.